Siia postita konkreetselt selle videoga seotud küsimus.
Fast Track Education OÜ
Registrikood: 11510900
KMKR nr: EE101238292
Postiaadress: Aleviku põik 6, Jüri alevik, Rae vald 75301, Harjumaa
Kirjuta või helista meile
E-post: info@fte.ee
Tel (Peeter Pärtel): 56 458 673
Jäi segaseks, et mis on kasumi jaotamise ettepaneku ja otsuse vormi tegelik mõju/sisu? Kui omanik otsustab, et kasumit ei jaotata, mis siis vormil muutma peaks? Või vastupidi
Tere Sigrid,
see on informatiivne enamasti ühe inimese ettevõtetes.
Kui omanikke on rohkem, siis see otsus maksta dividende tekitab ettevõttele kohustuse omanike ees ja omanikud saavad ettevõtte kohtusse anda kui ettevõte seda väljamakset mõistliku aja jooksul ei tee.
Mina tavaliselt vajutangi seda arvuta nuppu seal ning ei pane sinna ühtegi otsust. Need otsused on avalikud ehk siis igaüks saab lugeda. Ma väärtustan privaatsust ning teen vajadusel dividendide maksmise otsuse eraldi.
Parimat.
Minul oli ennem kategooriaks – Mikroettevõtja ja nüüd siis Väikeettevõtja. Lõpus saan sellise veateate – Sisestatud andmed 2022 kohta ei vasta reeglile Kohustised ja omakapital {Bilanss} = Varad {Bilanss}. Ma ei tohi ju 2022. aasta oma muuta. Mis ma teen nüüd? Kas raamatupidaja on eelmine aasta midagi valesti teinud või muutis see, et see aasta valisin kategooriaks Väikeettevõtja. Tänan
Sain korda.
Super 🙂
Võrdlusandmed tuleb uuesti sisestada – on lahendus selles olukorras.
Aastaaruande esitamise viimases osas – Kasumi jaotamine. Palun selgita mida need variandid tähendavad ja millal mida kasutada. Lühidalt, et teaks millal kasutada ja milleks.
1. Kohustusliku reservkapitali suurendamine (vähendamine)
2. Teiste reservide suurendamine (vähendamine)
3. Ülekursi vähendamine
4. Osakapitali suurendamine (vähendamine)
5. Täiendavad sissemaksed osakapitali
6. Muu (mis siia alla võiks käia)
Ma ei taha hetkel veel välja võtta ja kasutaks ettevõtte kasvuks. Korterite parandused, värskendused jne. Mis ma siis valima peaksin. Tänan
1. Kohustuslik reservkapital on üks vana asi, mida enamasti enam ei kasutata. Kuid kui see oli kasutusel siis sinna pidi mingi osa kasumist suunama kuni see on täis.
2. Teised reservid on enamasti kasutusel siis kui ettevõtte omakapital ei vasta nõuetele (on saadud suurem kahjum) ja siis saab selle omakapitali nõuetele vastavaks luues vabatahtliku reservi.
3. Ülekurss on kasutusel kui ettevõte müüb / annab välja enda uusi osasid kallimalt kui nende nimiväärtus. Näiteks müüb 100 eurose osa 200 euroga. Kui ettevõttel on suurem kahjum, siis saab seda kahjumit vähendada ülekursi vähendamise arvelt.
4. Kui otsustad osakapitali suurendada või vähendada. Enamasti on see samuti kasutusel suure kahjumi korral, et ettevõte nõuetele vastavaks saada.
5. Jälle kahjumi katmise meetod.
6. Veel muid kahjumi katmise meetodeid.
Ehk enamasti jäävad need kõik tühjaks.
Vajutad seal Arvuta nuppu ja kõik.
Tere!
Kas aastaaruande lisas “seotud osapooled” punkti “Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused” all tuleks ära näidata juhatuseliikme tasu, mis kajastub põhiaruandes tööjõukulude all? Ja kui tuleb, siis kas märkida sinna palgakulu või tööjõukulud kokku?
Tänud ette!
Tere,
jah, soovitakse, et selle veel eraldi välja tooksid. Reaalses elus see omab tähtsust siis kui omanikke on rohkem – et ikka kõik omanikud selgelt näeksid kui palju juhtkond tasu sai.
Sinna läheb brutopalk tavaliselt ehk siis sotsiaalmaks jäetakse välja.
Parimat.
Kui eelnevatel aastatel on kasutusel olnud kasumiaruanne skeem 1, kas võib lihtsalt üle minna skeem kahele või peaks jätkama skeem ühega?
Tere,
neid võib vahetada nii tihti kui soovid. Lihtsalt võrdlusandmed peab siis uuesti sisestama ja see võib olla tüütu, mistõttu tehakse seda vahetust pigem harva.
Parimat.
Aitäh!
Üks küsimus veel- kui juhatuse liige on andnud ettevõttele vahendid sõiduki soetamiseks ja kandnud selle veidi liialt optimistlikult lühiajaliste kohustiste reale, aga oleks vajadus see pikaajaliste kohustiste reale ümber tõsta, siis kuidas peaks toimetama? Ja kas peab mõnes lisas selle lükke lisainformatsiooni all välja tooma?
Tere,
laenu saab pikaajaliseks muuta sõlmides vastava kirjaliku lepingu (või lepingu lisa olemasoleva laenu korral).
Lühiajaliseks jääb see osa, mis tuleb aruandele järgneva aasta jooksul tagasi maksta ning ülejäänud tulevikumaksed lähevad pikaajalise laenu alla.
Ehk lepingus on ikka üks summa (ja pole ühtegi sõna lühiajalisusest või pikaajalisusest), kuid maksegraafik näitab seda kuidas laenu kajastada ettevõtte raamatupidamises.
Vaata ka pikemat videot: Omanikult saadud laenu kajastamine ja intressid
Tere!
Sain äriregistris järgneva teavituse:
Aruande netovara ei vasta seaduses toodud nõuetele. Osaühingu omakapitali on järel vähem kui pool osakapitalist. Palun kontrollige andmed üle ja vajadusel kirjeldage aruandes kavandatavad tegevused omakapitali taastamiseks.
Soovikski uurida järgmist:
Milline oleks kõige parem viis/sõnastus tegevusaruandes, kui lisaks põhilistele eesmärkidele, on sihiks ka käesoleva majandusaasta jooksul omakapital taastada?
Aitäh!
Tere Ahto,
see on natuke keerulisem teema kui ainult sõnastus. Kõigepealt peaks süvenema sellesse, kuidas ja miks selline olukord tekkis.
Ja kas saaks näiteks mõned kulud põhivarana arvele võtta ja seeläbi seda olukorda vältida?
Kui kuidagi ei saa numbreid ümber teha, siis tõesti läheb sõnastus kasutusele vastavalt osanike otsusele.
Näiteks:
Osanikud on otsustanud omakapitali taastada järgmise perioodi kasumi arvelt.
või
Osanikud on otsustanud teha omakapitali täiendava sissemakse x eurot.
Või siis vajad konsultatsiooni kogenud raamatupidajalt kui eelnevad ei sobi.
Loodan, et sellest on abi.
Tere!
Kas kahjumi katmise ettepaneku ja kahjumi katmise otsuse võib ka tühjaks jätta, vajutades ainult “salvesta ja arvuta summad”?
Ette tänades
Tere,
mina jah tavaliselt teen nii. See on niikaua ok kuni dividende pole vaja otsustada koos majandusaasta aruandega.
Dividendide otsuse teen ma ise tavaliselt eraldi, niiöelda erakorralise dividendi nime all (muud erinevust pole kui see, et see otsus pole majandusaasta aruandes).
Parimat.
Tere
Kasumiaruandes: (videos) müügitulu = kõik välja kirjutatud arved, ükskõik, kas need arved on laekunud või ei ole. Ehk siis kas saan õigesti aru, et kui arve(d) on välja kirjutatud 2023. a lõpus ja arve(te) laekumine on 2024. a., siis nende arvete summa pannakse 2023. a. müügitulusse, mitte 2024. a omasse?
Tere Katrina,
enamasti jah nii nagu kirjutasid ehk 2023 välja kirjutatud arved 2023 müügitulusse. Erandeid on samuti, näiteks kui tegemist on ettemaksuarvega ja teenust osutatakse alles 2024 või kaup antakse üle 2024, siis peaks seda kajastama 2024 müügituluna. Kuid enamasti ollakse piisavalt laisad, et kajastatakse ikka selles aastas mil arve sai tehtud.
Seda nimetatakse periodiseerimiseks ehk õigete asjade õiges perioodis kajastamiseks. Sellega on palju vigu paljudes ettevõtetes. Kuna see ei mõjuta Eestis maksustamist, siis on väiksemate summade korral kõigil ükskõik sellest. Teistes riikides see mõjutab ettevõtte tulumaksu maksmist ja seal vaadatakse rangemalt seda, et periodiseerimisega oleks kõik korras.
Parimat.