Kuidas saada ettevõttest raha kätte? (2023)

Algselt avaldatud 2021, sisu värskendatud 2023 lõpus.

Ainuüksi mõned aastad tagasi oleksin sellele küsimusele vastanud nagu hea raamatupidaja – võimalikult palju kuludena, hoia juhatuse liikme tasu miinimumil ning maksimaalselt dividendina – et noh, tead ju küll, hoida maksud minimaalsed.

Mis sellel tüüpvastusel viga on?

Mitte midagi, kui ettevõttes on raha. Aja jooksul aga sain aru, et selle küsimuse esitajatel tavaliselt pole raha ei ettevõttes ega endal.

Tere tulemast ettevõtlusvaesusesse.

Minu kogemus ehk ettevõtlusvaesuse põhjused

Minu kogemus on pole kindlasti kõige hullem. Seega pea vastu ja loe edasi kuni jõuame lahendusteni. Lahendusteni, mis aitavad isegi siis kui Sinu kogemus on midagi hoopis hullemat.

Põhjus 1: Vale hinnastamine

Ettevõtlusvaesus hakkab pihta õige hinna määramisest enda teenustele ja toodetele. Õnneks kuulsin enda ettevõtlusteekonna alguses kasulikku soovitust – alustav ettevõtja peaks lisama enda otsekuludele 600%.

Enne kui mind hulluks pead ja loobud edasi lugemast, siis kuula mind ära. Loogika selle taga on selles, et ainult nii tekib piisavalt vahendeid, et rahastada ettevõtte kiiret kasvu müügist. Kahjuks ka minul pole see enamasti õnnestunud, kuid püüan jõuda võimalikult lähedale.

Alternatiiv on, mille enamus valib sunnitult, kasvada aeglasemalt. Aeglane kasv vajab vähem vaba raha.

Teine alternatiiv, mille valivad startupid, on kaasata kapitali ehk anda osa enda ettevõttest ära. Selle miinuseks on, et koos osalusega pead loobuma ka kontrollist.

Minu valikud:

1) Kirjastuses püüdsin jõuda võimalikult lähedale +600% hinnastamisele, vähemalt algse hinna osas. Reaalselt toimus enamus müüke allahindlusega. Ja 2023 müüsin FTE kirjastuse tegevuse Edu Akadeemiale, et enda fookus ja rohkem aega pühendada järgnevale:

2) Koolitusettevõttes on olukord keerulisem – sest kui palju on minu aeg väärt? Live koolituste puhul mitte eriti palju. Internetikoolituste puhul selgub väärtus aastate jooksul kuna sama salvestust saab müüa üha uuesti. Siin muutub pigem oluliseks, et turundusele kulutatud summad tuleksid +600% tagasi. 1000 eurot sisse [turundusse] ja 7000 eurot müüki tagasi on ideaal.

3) Miniladude ettevõttes Jüri Nutilaod sellist juurdehindlust saavutada pole võimalik, mistõttu kaasasin 2021 aastal 160-lt investorilt 784 000 eurot ning teise asukoha jaoks Soomes Kangasalas umbes 190 investorilt 854 000 eurot.

Põhjus 2: Liiga suured kulud

Raamatupidaja ju soovitas: raha kättesaamiseks on vaja võimalikult palju kulusid. Ja ettevõtjana hakkame kulutama – vajalikule, meeldivale, eksperimenteerimisele, töötajatele, kontorile, autole, jne jne.

Enne kui aru saame, on kulutatud rohkem kui ettevõttel raha on. Tuleb tuttav ette? Sest tüüpküsimus number kaks on ettevõtjatel: kuidas ettevõttele laenu anda.

Tõsta käsi üles, kui oled “süüdi”. Mina olen. Ettevõtjana kulutasin aastaid eelkirjeldatud viisil – nii vajalikule, kui meeldival, kui eksperimenteerimisele, kui tegelikult mitte vajalikele töötajatele jne.

Ah ja, laenu andsin ka ettevõttele, et see suudaks kõige eelneva eest maksta.

Põhjus 3: Endale tasu mitte maksmine

Kuidas saab ettevõtlusvaesuses põhjuseks olla endale tasu mitte maksmine? “Oled Sa hulluks läinud, Peeter?”, võid küsida kõva häälega.

Illusioonid – vältimatu edasilükkamine – reaalsuse peitmine. Kui Su ettevõte ei suuda Sulle maksta samapalju või rohkem töötasu kui saaksid palgatöötajana kellegi teise heaks tööd tehes, siis miks Sa seda teed?

Me oleme loomingulised sellele küsimusele vastamisel. Ajaline vabadus [teha tööd rohkem kui 8h ööpäevas ja 7 päeva nädalas, õigus?]. Ma pean kannatama, et tulevikus teenida rohkem. Natuke veel ja siis hakkab üle jääma [raha]. Ja nii aastaid …

Jah, ma olen ka selles osaline olnud.

Juurpõhjus: Raha vale juhtimine

Ma ei saanud sellest aru, kuniks edukas ettevõtja Ott Kraut soovitas lugeda raamatut “Kasum esimesena”. Ja soovitusest jäi ka väheks. Kuulasin seda ingliskeelsena JA ei muutnud midagi.

Siis kuulsin Otti rääkimas:

„Kasum esimesena süsteemi kasutades kasvatasime oma ettevõtte käibe aastaga kolmekordseks, miljoni euroni ning tõstsime ka kasumit kolm korda. Kasum esimesena võib tunduda liiga lihtne süsteem, kuid selles peitubki selle võlu ja efektiivsus.”

Ott Kraut, ettevõtja

Kuidas see on võimalik – kasvatada samaaegselt käivet ja kasumit? Tavaliselt, kui Sul on ettevõtjana kogemust, siis Sa tead seda, tähendab müügi kasvatamine suurenevaid kulusid turundusele ja allahindlustele, mis üsna tavapäraselt sööb suurema osa kasumist, nii lisamüügilt, kuid juhtub ka nii, et niiöelda tavamüügilt.

“Kasum esimesena” muudab ettevõtte raha juhtimist nii, et kõigepealt paned kõrvale [teisele pangakontole] kasumi, seejärel tasu iseendale ja maksud. Ülejäänud jääb kuludele.

Sellest ma sain lõpuks aru alles siis kui lugesin “Kasum esimesena” eestikeelsena. Ja mul oli eelis – Oti soovitusest innustatuna küsisin selle raamatu litsentsi ning kirjastasin “Kasum esimesena” eestikeelsena, mistõttu sain seda lugeda esimesena 🙂 [kohe peale tõlkija lõpetamist] Ja ma pidin sellest üksikasjalikult aru saama, et tõlkija tehtud vead parandada.

Eestikeelse tõlke toimetamise juures oli ka Ott Kraut abiks, aidates mul mõista detaile, millest ma sel hetkel veel polnud aru saanud.

Võtsin “Kasum esimesena” kohe kasutusele ja siin on tulemused [enne, 2021 ja 2023]

Kuna mul pole luba kellegi teise näidet kasutada, siis järgnevalt näed minu rahakotti ehk kasutan näitena enda koolitusettevõtet.

Enne ehk kasum esimesena süsteem algab tegutseva ettevõtte puhul hetkeolukorra kaardistamisest – selleks on lihtne tabel raamatus (Kasum esimesena Kiirhindamise ankeet):

Mida Sa selles tabelis 1 näed?

Kõige detailides mõistmiseks palun loe “Kasum esimesena” raamatut.

Lühidalt on tabelis kirjas: 12 kuu müük oli 164 000 eurot + käibemaks. Sellest 78 600 eurot kulus raamatute ja lauamängude ostule. Seega ettevõtte tegevuseks jäi alles 85 400 eurot.

Sellest 85 400 eurost maksin endale “miinimumpalka” juhatuse liikme tasuna – hei, vähemalt “haigekassa” oli olemas. Kokku läks maksudeks aasta jooksul (käibemaks ja juhatuse liikme tasu maksud) 10 450 eurot. Ning ülejäänud kulus ära. Päris efektiivne, või kuidas?

Täpselt “raamatupidaja soovituse” järgi – võimalikult palju kuludena.

Oot – kuid miks ma seda ettevõtet oman? Mu sissetulek oleks olnud suurem kui ma oleks töötanud kellegi teise heaks. [Ja neid pakkumisi on aja jooksul olnud piisavalt – et tule meie juurde tööle.]

Kasum esimesena kasutuselevõtt ehk vahepeal

Mais 2020 võtsin kasutusele kasum esimesena süsteemi. Teavitasin sellest enda Edasijõudnud kinnisvarainvestorite kogukonda JA vähemalt üks selle kogukonna liikmetest [klient] oli kohe mures – kas see tähendab, et ma vähendan kuidagi kogukonna kvaliteeti ja sisu?

Ta eeldas, et kulude vähendamine tähendab kehvemat teenust / toodet. Ja see hakkab talle kui kliendile avaldama negatiivset mõju.

Ta eksis.

Mida ma tegin?

Muutsin ettevõtte panka. Avasin LHV panka 4 uut kontot: Laekumised; Omaniku töötasu; Maksud; Tegevuskulud. Aga kus on kasum? Avasin Coop Panka ühe konto: Kasum.

“Kasum esimesena” süsteem soovitab kasumi konto panna eraldi panka, silma alt ära. Kuhugi, kus ma iga päev ei käi ja jooksvalt ei arvelda.

Otsustasin teha kasum esimesena ülekandeid üks kord kuus, kuu 1.-sel kuupäeval. Seega esimesed ülekanded 1. juuli 2020.

Juuni 2020 oli edukas müügikuu. Müük oli 17 656,36 + käibemaks. Sellest reaalne käive (ehk raamatute ostuhind maha) oli 11 681 eurot. Seega jagama sai hakata 11 681 eurot, ümardatult 11 700 eurot.

• Kasumiks 5% ehk 585 eurot. Peale ülekande tegemist polnudki nii hull. Sai küll kõrval panna teise panka. Kuigi väike närv oli sees. Varem ju ei jäänud raha üle kasumiks.
• Omaniku töötasu kontole 16% ehk 1872 eurot. Esialgu ma ei julgenud seda välja maksta. Jätkasin miinimumtasuga, kuid hakkas kogunema reserv, et saaks hakata maksma reaalset töötasu.
• Maksude kontole 21% ehk 2457 eurot. Sellest esialgu piisas.
• Ülejäänud raha läks Tegevuskulude kontole. Kasum esimesena reegel on, et ettevõtte arveid võib tasuda ainult Tegevuskulude kontolt. Kui raha pole [saab otsa] siis tuleb leida lahendus, näiteks rohkem müüki, küsida pikemat tähtaega vms. Kuid mitte mingil juhul ei tohi muudelt kontodelt raha võtta ja laenu kaasamine on samuti ülihalb [näitab halba raha juhtimist].

Iga kvartal hakkasin vastavalt kasum esimesena süsteemile muutma ettevõtet paremaks – tõstsin protsenti, mis läheb Kasumiks, Omaniku töötasuks, Maksude kontole ja vähendasin Tegevuskulude kontole minevat.

Enne kui räägime viimase 12 kuu tulemustest, jagan Sinuga ka kahte kõige kehvemat kuud, sest minu ettevõtte tegevuskuud pole vennad.

Juuli ja sellele järgnenud august 2021 oli viimase pooleteise aasta, mil olen kasutanud kasum esimesena süsteemi, kõige kehvemad müügikuud. Müüki oli juulis vaid 4754,19 + käibemaks ja augustis vaid 4228,58 eurot + käibemaks.

Hei, mu ettevõtte jooksvad kulud on ca poole kõrgemad kui see summa JA see ei sisalda veel raamatute ostukulu. Üllatav on see, et nii juuli kui augusti 2021 reaalne käive ehk mida sai jagama hakata oli mõlemal juhul sama 3800 eurot:

• Kasumiks 5% ehk 190 eurot. Päris imelik oli kasumit võtta kui tead, et müük ei kata isegi kulusid, rääkimata enda töötasust ja maksudest.
• Omaniku töötasu kontole 22% ehk 836 eurot. Selleks ajaks olin enda igakuise juhatuse liikme tasu tõstnud 1600 eurole ehk see summa kattis ca pool sellest.
• Maksude kontole 27% ehk 1026 eurot. See ei katnud isegi töötasu makse, rääkimata käibemaksust.
• Ülejäänud raha läks Tegevuskulude kontole. See oli pisku võrreldes kuludega.

Varem, enne kasum esimesena süsteemi, oleksin võinud vanduda, et [ropp sõna] kliendid kes te suve naudite, lugege raamatuid ja istuge rohkem internetis [minu tasulisi videokoolitusi vaadates]. JA oleks pidanud laenu võtma jooksvate kulude katmiseks. NING muidugi oleksin pidanud loobuma endale tasu maksmisest. Kas isiklike tulude “ameerika mäed” on Sulle kui ettevõtjale tuttav? Jep, seda ma arvasin.

Nüüd polnud tegelikult hullu midagi – kasum esimesena süsteem oli tekitanud reservi kõikidele kontodele – nii omaniku töötasu kontole, kui ka maksude ja tegevuskulude kontole. Seega ma sain rahulikult jätkata endale sama, stabiilse, töötasu maksmist ning maksud olid makstud ja kulud samuti.

2021 ehk algse postituse kirjutamisele eelnenud 12 kuud kokkuvõte kasum esimesena süsteemi kasutades

Vaatame samu numbreid ehk teeme uuesti Kasum esimesena kiirhindamise:

Mida Sa selles tabelis 2 näed?

Kõige detailides mõistmiseks palun loe “Kasum esimesena” raamatut.

Lühidalt on tabelis kirjas: 12 kuu müük oli 130 000 eurot + käibemaks. APPI, müük on vähenenud 34 000 eurot võrreldes perioodiga tabelis 1. Kuid, kas see ikkagi on probleem? Kas käive ehk müük on kõige olulisem?

Reaalne käive ehk see raha, mida ettevõte saab kasutada enda kulude katmiseks on 95 200 eurot. JA see summa on suurem, täpsemalt 9 800 eurot suurem kui tabelis 1 toodud perioodil.

Müüki on vähem, kuid raha on rohkem? Kas pole huvitav paradoks. JA mida veel on vähem – pakkimist. Jah, raamatute ja lauamängude pakkimist. Kus kohast see suurem müük varem tuli, ilma et sellega oleks tegelikult rohkem raha ettevõttes kaasnenud? Edasimüügist, sealt see tuli. Lihtsalt raha vahendamisest ja pakkimisest… pakkimisest, et asjad pakiautomaati panna ja maksta ka selle eest.

Kasumiks liikus 5014 eurot [enne oli 0]. Kõike seda ma endale välja ei maksnud kuna kasutan kasum esimesena süsteemi edasijõudnute osast kontseptsiooni nimega Seif.

Loe täpsemalt raamatust, kuid lühidalt lisab see süsteemi veel ühe konto kuhu kanda kord kvartalis [samal päeval kui maksan dividende endale] pool kasumi kontole laekunud rahast kuniks sinna koguneb 3 kuu ettevõtte kulude jagu. See raha Seifis on ootamatuste jaoks – nagu koroonakriisi täielik sulgemine või mõni muu suur muudatus Sinu valdkonnas, mis tapab müügi päevapealt – et Sul oleks vajadusel aega ettevõtte suunda muuta või see korrapäraselt sulgeda [jah, sulgemine ka maksab].

Teine pool kasumist läks dividendideks ehk siis minu isiklikule kontole isiklikuks otsatarbeks 🙂

Omaniku töötasu kontole läks 19 856 eurot [enne 6010 eurot]. Nonii, nüüd ma saan endale, ettevõtte kõige tähtsamale töötajale maksta stabiilselt, igakuiselt ja mõistlikus summa juhatuse liikme tasu. Mina olen rahul ja Maksu- ja Tolliamet on rahul kuna see on kooskõlas nende juhendiga. Kogu see summa polnud selleks ajaks veel välja makstud, kuid oli mind ootamas ja tagas seda, et saan tasu ka neil rasketel kuudel.

Maksud kontole läks 24 447 eurot [enne 10 450]. Selge, et kui töötasu ja dividendid kasvavad, siis peab ka maksude summa oluliselt kasvama. Natuke kahju ju on, maksta kaks ja pool korda rohkem makse, kuid võib-olla see näitabki ettevõtte täiskasvanuks saamist.

Tegevusukulud kontole läks 45 883 eurot [enne 68 940] ehk siis 23 057 eurot vähem. Mis toimub? Kuidas nii? Ja ettevõte on veel elus? Tegelikult paistab, et sellest oli veel ca 9 000 eurot kuuvahetuse seisuga alles. Ja ausalt, midagi ettevõtte toimimiseks vajalikku pole ära jäänud. Vastupidi sai uuendatud arvutit üle viie aasta, et videokõnede failide töötlus kestaks tunni asemel [kõne kohta] 10 kuni 15 minutit.

Tegelikult juhtus see mida “Kasum esimesena” raamatu autor kirjeldab kui väiksema taldriku kasutamine – kuna raha on olnud vähem, siis olen teinud vähem emotsionaalseid oste ja vähem eksperimente ning pole palganud “abi” ehk igasugu otseselt mittevajalikke kulusid on vähem – nii paarkümmend tuhat vähem aastase perioodi jooksul.

Ah ja, ja kinnisvarainvestorite kogukonna liikme mure, et vähem raha tegevuskuludele võiks tähendada kehvemat teenust, kehvemat kogukonda?

Tegelikult on läinud vastupidi.

Kuna koolitusfirma muutus finantsiliselt stabiilsemaks, siis tegin ära julge sammu, milleks olen pikalt hoogu võtnud ning panin praktikasse raha kaasamise kinnisvarainvesteeringuks ning alguse said Nutilaod. Ning kogukonna liikmed on saanud olla esireas – osa neist ka investorina, kuid kõik igal juhul reedestel virtuaallõunatel kuulnud samm sammu haaval kuidas see on toimunud.

Alates Nutilaod ideest, dokumentatsiooni kokkupanekust, esimesest ebaõnnestunud katsest ja teisest õnnestunud katsest. Ja kolmandast õnnestunud katsest, sel korral Soomes. Ehitusega seotud probleemidest ja lahendustest jne jne ehk kogukond on saanud tänu kasum esimesena kasutusele võtule hoopis parema teenuse ja kogemuse.

Ja nüüd ma kasutan juba Nutilaod ettevõtte algusest peale kasum esimesena süsteemi – Jüri Nutilaod OÜ raha asjad on sellest lähtuvalt korraldatud.

2023 ehk postituse uuendamisele eelnenud 12 kuud kokkuvõte kasum esimesena süsteemi kasutades

Põnev… 2 aastat on vahepeal algsest postitusest möödunud… kuidas on numbrid muutunud?

Vaatame samu numbreid ehk teeme uuesti Kasum esimesena kiirhindamise:

Mida Sa selles tabelis 3 näed?

Kõige detailides mõistmiseks palun loe “Kasum esimesena” raamatut.

Suures pildis on numbrid liikunud raamatu ideaalile lähemale:

• Tegevuskulud on õiges suurusjärgus sellise ettevõtte kohta.
• Kasumiga on lood isegi 3x paremad 🙂
• Omaniku töötasu ja maksud on tagurpidi, kuid mulle tundub, et siin olukord pigem ei lähe paremaks, sest Eestis (laiemalt Euroopas) on maksud oluliselt kõrgemad kui USAs (“Kasum esimesena” raamatu autori elukoht).

Mis on jäänud samaks? Mis on muutunud? (Viimase 2 aasta jooksul.)

Samaks on jäänud see, et tabelis on toodud eraldatud summad vastavale kontole. See ei tähenda, et kogu see raha oleks välja makstud. Igal kontol on varud, mistõttu on minu kui ettevõtte omaniku sissetulekud kuust kuusse stabiilsed, isegi kui vahepeal on endiselt hädiseid kuid, millal ettevõtte müük on kuludest poole väiksem (viimase 12 kuu jooksul on selliseid kuid olnud 3).

Muutunud on turundusse panustamine ja raamatumüügist loobumine. Seega viimase 12 kuu “Materjal ja allhange” summast on ligi 23 000 eurot summa, mis on liikunud Facebookile. See on nii suur summa, et selle tegevuskulude real kajastamine ajaks kogu süsteemi uppi. Seega kui mõnes muus ettevõttes oleks sellel real näiteks füüsiline tooraine millegi tegemiseks, siis minul on siin Facebook.

Tekkis küsimusi?

Kirjuta kommentaarina ja arutleme edasi.

Igal juhul soovitan Sul kasutada praegust Musta Reede pakkumist ja tellida endale kohe -50% soodsamalt raamat “Kasum esimesena”.