Õppelaenuga investeerima (2023)

Aeg meelde tuletada vana rahatarkus – kõige kiiremini teenib investeerides teiste raha.

Ja üks kõigile tudengitele kättesaadav raha on õppelaen. Tegelikult on see üks soodsamaid laenutooteid, mis on üldse täna kättesaadav. Näiteks LHV pakub õppelaenu intressiga 1.95% + 6 kuu euribor ja Swedbank pakub õppelaenu 1,99% + 6 kuu euribor. Ja kuigi see annab tulemuseks juba üle 6% aastas, siis õppelaenu maksimaalne intress, mida õppur peab tasuma on 5% ehk see on ainus laenutoode kus intressil on katus ees. See 5% intressi katus tuleneb Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 16 punktist 6.

Laenu peaks võtma see, kellel seda vaja pole.

Nagu ikka on kõige lihtsam saada laenu siis kui Sul seda vaja pole. Õppelaenu peaksid samuti võtma need tudengid, kes seda ei vaja. Ja selle investeerima kõrgema tootlusega kui makstav intress. JA vahe endale võtma.

Kuhu õppelaenu investeerida?

Mina panin selle kinnisvarasse. Õppelaenust sai alguse minu teekond. Sellest ka väga isiklik suhe selle teemaga. 2019 sai sellest pikemalt räägitud ka Äripäeva raadiohommikus. Samuti on sellest kirjutanud Äripäev 2016 aastal – selles artiklis saavad sõna sellised tuntud rahatarkuse eestkõnelejad nagu Jaak Roosaare ja Taavi Pertman. 2016 probleemideks olid õppelaenu väiksus ning sobilike investeerimiskohtade puudus.

Hetkel on käimas LHV allutatud võlakirjade märkimine (kuni 26.09 kell 16:00). Nende võlakirjadele pakutakse 10,5% tootlust.

Kui mina oleksin tudeng, siis ma suhtleks Swedbankiga* – võtaks juba täna õppelaenu maksimaalses määras ehk 3000 eurot ja märgiks selle rahaga sama LHV võlakirju** või paneks selle tähtajalisse hoiusesse paremate ideede tulekuni.

Teeme arvutuse ka juurde lähtudes maksimaalselt ilusast pildist LHV võlakirjadega* ehk kui oma oleksin esmakursuse tudeng ja plaaniga õppida vähemalt magistrantuuri lõpuni ehk 5 aastat:

Väljaminekute pool: 3000 eurot x 5% aastas x 5 aastat ehk 150 x 5 = 750 eurot

Sissetulekute pool: 3000 eurot x 10,5% aastas x 5 aastat – 22% tulumaksuks ehk 315 x 5 – 346,50 = 1228,50 eurot

Kogukasu kui saame 1228,50 eurot ja peame ära maksma 750 eurot: 478,50 eurot

KUID veel suurem kasu on laenuvõtmise ja investeerimise kogemus.

* LHV ise ei tohi anda laenu enda võlakirjade ostmiseks. Seega õppelaen selleks otstarbeks tuleks saada konkurendi juurest Swedbankist. Muul juhul võib ikka LHV poole pöörduda.

** LHV võlakirjad on siinkohal toodud näitena ja see ei ole soovitus. Käesoleva kirjatüki autor ei plaani neid võlakirju märkida. LHV võlakirjadega kaasnevad riskid, mis on ära toodud prospektis ja lühendatud kujul neid tutvustaval kodulehel. Püüa ka sellest poolest aru saada.

Kui mina oleksin tudeng, siis ma võtaks ka igal järgneval aastal õppelaenu.

Magistrikraadi omandamise lõpuks oleks seega mul vähemalt 5x 3000 ehk 15 000 euro jagu vaba raha (ja kohustus).

Seda 15 000 eurot ma kasutaks kinnisvara sissemaksuks või ettevõtlusega alustamiseks algkapitalina.

Seega jooksvalt oleks minu ülesandeks väikese riskiga teenida vähemalt 5% intressitulu. Kuna tudengiks oleku ajal ei teeni arvatavasti piisavalt, siis oleks see raha ka maksuvaba (kui mahub tulumaksuvaba tulu piiresse).

Ja väljakutse oleks hoida eemale kõikvõimalikest “ratsa rikkaks” skeemidest millega raha kaotab. Või kui ei suuda eemale hoida, siis saaks väikse rahaga õpetliku kogemuse. Noorena nagunii ei kuula targemaid – või kuulad?

Minu päriselu kogemus õppelaenuga

Võtsin esimese õppelaenu 19.04.2004 aastal ning seda viiel järjestikusel aastal. Kokku sain õppelaenu 8116,78 eurot. Tollal oli see muidugi kroonides.

Esimene õppelaen oli 17 000 krooni ehk 1086,50 eurot… järgmistel aastatel see summa kasvas.

Esimesed õppelaenud läksid kohe üürikorteri ostuks sissemaksena, lisandus kodulaen ja laenud mujalt. Kui õigesti mäletan, oli rahavoog 50 krooni ehk 3,20 eurot kuus positiivne.

Tagantjärgi on need numbrid kõik väikesed, kuid sellest kõik algas. Sain kogemusi, mida siiani kasutan üürnikega suhtluses. Hetkel siis ca 80 üürniku miniladudel, kuid see arv kasvab tänast ladude koguhulka vaadates 130-ni. Kuid algas see kõik esimesest üürnikust (tegelikult oli neid 3 – kursakaaslased, kes seda korterit jagasid).

Õppelaenu tagasimaksmisega pole kiiret

Õpingute lõppedes koostati mulle 10 aastane maksegraafik. Selle on lisandunud ca 5 aastat perioode mille jooksul graafik seisis ning intresse tasus minu laenult riik (laste tõttu).

Seega täna vaatab internetipangast mulle vastu graafiku lõpp 14.10.2027 ning hetkejääk 3294,06 EUR.

Kuigi mul on aja jooksul olnud korduvalt ahvatlus see laen lihtsalt ja korraga ära maksta, siis olen jätnud selle tegemata – nostalgia ja mälestus esimesest üürikorterist 🙂

Ja esimesest passiivsest tulust.