Peeter Pärtel hommik Anuga saates: kriisitoit, CASHFLOW ja Kõik on väljamõeldav

5. jaanuaril 2020 kell 10:00 oli eetris Hommik Anuga saade kuhu kutsuti külla ka Peeter Pärtel, et rääkida kriisiks valmistumisest (alates 50min ja 25sek). Anu Välbaga oli juttu kriisitoidust, CASHFLOW lauamängust ja “Kõik on väljamõeldav” raamatust, kuid eetrisse jõudis neist vaid esimene teema. Õnneks panin eelnevalt juba kõik teemad Sulle lugemiseks kirja 🙂

Järgnevalt kõigest pikemalt…

Millisest kriisist käib jutt?

See on pikem jutt ja sellest on saates ka veidi juttu. Ootan sajandi finantskriisi, mille toimumist keskpangad oma tegevusega on suutnud veel edasi lükata. Terve mõistus ütleb, et seda ei saa teha igavesti, kuid keegi ei tea kui pikalt see neil veel õnnestub.

Suuremas pildis tähendab kriisiks valmistumine valmistumist ükskõik milliseks kriisiks, sest tegevused on sarnased.

– Peeter Pärtel, ettevõtja ja kinnisvarainvestor

Nii nagu hommik Anuga saates Anu Välbale vastan, siis minu jaoks see valmistumine pole suur teema. See on nagu igapäevane hügieen. Kas Sa hambaid pesed kaks korda päevas? Jah, valmisolek kriisiks on samaväärne tegevus. Miski, mis toimub taustal, millele ei kuluta pikalt mõtlemise ja tegutsemise aega.

Kriisitoit – mis see on ja miks ma olen selle fänn?

Kuulsin esimest korda külmkuivatatud toidust aastal 2012, kuid siis sai külmkuivatatud toitu tellida vaid Ameerika Ühendriikidest ja see tundus jube kallis… tegelikult mitte ainult ei tundunud, vaid transport olekski olnud hullumeelselt kallis.

Seega 2019 suvel avastades, et sellist toitu saab siitsamast Eestist, tellisin kohe endale esimese proovikoguse… nädala toiduvaru… ja asusin proovima… üllatusin meeldivalt, oligi hea maitsega toit 🙂 Ja oli erinevaid maitseid… hommikusöögid, lõuna- ja õhtusöögid.

Teine inimene, kes tuletas mulle meelde kriisitoidu hoidmise vajadust, oli Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid võidupüha paraadi kõnes.

Igaüks meist saab endale koju osta väikese toiduvaru.

– Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, võidupüha paraadi kõne, 23.06.2019, Tartus

Toiduvaru olemasolu on üks osa finantsvabadusest ja jõudumööda olen väikest varu juba aastaid hoidnud, kuid probleemiks on olnud säilivusaeg. Enamik konserve kõlbavad süüa vaid kolme aasta jooksul ning lisaks palju ma ikka jaksan rasvast liha endale sisse ajada. Seega kriisitoit, mis säilib 8 aastat, on ideaalne viis toiduvaru omandamiseks ja hoidmiseks.

Tactical Solutions (ingliskeelne nimi, kuid Viljandis asuv ettevõte) Kriisitoit on külmkuivatatud. Sellise toiduvalmistamise viisi ajalugu kaasajal ulatub 50 aasta tagusesse aega kui Ameerika Ühendriikide eriüksuste tarvis oli vaja valmistada toitu Vietnami sõjas kasutamiseks. Protsess ise on lihtne: tehakse maitsev valmistoit, seejärel kogu toit külmkuivatatakse ehk kõigepealt hästi kiirelt külmutatakse ning seejärel tõstetakse aeglaselt temperatuuri. Selle pika protsessi raames vaakumkambris eemaldatakse toidust kogu vesi jättes 99,7% ulatuses alles kõik vitamiinid ja toiteväärtused ning toite ei kaota oma maitset ega välimust. Kui toidule uuesti vesi peale valada, võtab ta oma esialgse kuju ja vormi ning maitseb sama oivaliselt nagu alguses. Kõlas nagu reklaamtekst? Jep, ka minu tekitas see skepsist – pigem tuli mulle kõigepealt ette kole pilt tudengipõlves söödud vastikutest kuivatatud makaronidest, mille ainus eelis oli olematu hind. Seetõttu soovitan Sul tellida Kriisitoit lehelt Tactical Solutions meeskonnalt kõigepealt üks Kriistoidu kast (21 einet, nädala varu) ja proovida ise. Tegin samuti nii ja alles seejärel tellisin suurema koguse. Koos enda sõpradega oleme tänaseks tellinud üle 150 kasti kriisitoitu.

“Üle 150 kasti kriisitoitu” – Sa oled hulluks läinud, võid mõelda.

See on tegelikult hea küsimus kui palju ühel perekonnal peaks kriisitoitu olema. Eesti Vabariigi ametlik soovitus on nädala varu ehk ühe pereliikme kohta peaks olemas olema üks kast kriisitoitu (21 einet, kuna nädala on 7 päeva ja normaalseks loetakse kolme toidukorda päevas).

Aastaid tagasi suhtlesin uudishimust Tallinna linna vahel jalutavate mormoonidega (teate küll neid ülikonnas noormehi kes tahavad usust rääkida) ja üks mis mulle meelde jäi nendega vestlusest oli see, et nende usuliidrid on andnud juhised, et mormoonidel peab alati olema kahe nädala toiduvaru (ka siinsamas Eestis, igaühel endal elamiskohas, lisavarud asuvad vaid neile teadaolevate kogukonna liikmete juures).

Minu üks eeskujudest Robert Kiyosaki on korduvalt rääkinud kuue kuu toiduvarust (eeldab, et tuleb finantskriis, mistõttu mingi periood ei ole võimalik minna lihtsalt poodi toitu ostma kuna pole kehtivat maksevahendit). Ja kui vaadata ringi “maailma lõpu” ehk suuremaks katastroofiks valmistujate kodulehti / suhtluskeskkondi, siis maailma lõpu kuulutajad räägivad kahe aasta toiduvarust.

Kui palju siis ikkagi varuda toitu?

Hea vastus oleks: niipalju kui Sul on ruumi ja raha selle tegemiseks. Üks kahest saab üsna kiiresti takistuseks. Arvesta sellega, et enamik inimesi ei valmistu kriisiks. Enamik inimesi on täiesti vastutustundetud selles osas. Kuid Sina ei ole ju üks neist? Või kuidas? Seega kui varud näiteks kahe nädala toiduvaru kolmele inimesele, siis arvesta, et Sinu ukse taga on üsna pea sugulased, sõbrad ja muud hädalised ja sellest kahe nädala varust jätkub mõneks päevaks… kui Sa just ei saada neid pikalt…

CASHFLOW lauamäng – mis see on ja kuidas see on seotud kriisiks valmistumisega?

Igal kriisil on kaks osa – selle üleelamine, millest meil oli juba juttu ja sellest kasu saamine, millest meil tuleb juttu.

CASHFLOW lauamäng õpetab kuidas kriisist isiklikku kasu saada.

Ülikooli esimesel aastal plaanisin minna palgatööle. Rikka isa CASHFLOW lauamäng tegi minust ettevõtja ja investori.

– Peeter Pärtel, ettevõtja ja kinnisvarainvestor, 08.01.2012

CASHFLOW on lauamäng (link), mis on muutnud siinsamas Eestis sadade inimeste elusid ja maailmas veelgi enam. See pole lihtsalt mäng, vaid treeningvahend, mis muudab mängija reaalsust (kui Sa seda lubad). Selles uues reaalsuses on igaüks investor ja igaüks saab alustada hoolimata enda hetke rahalisest olukorrast. Veelgi enam, lauamängus alustavad kõik rahalisest august, korraliku võlakoormaga, palju suuremate laenudega kui enamikul on reaalses elus. Ja tund kuni poolteist hiljem on võimalik olla juba oravarattast väljas ehk selle ajaga asendad enda palgatulu investeeringutest tuleneva passiivse tuluga. Edasi on kaks võimalust – pidada seda reaalse elu lihtsustatud simulatsiooni lihtsalt mänguks, keeruliseks mänguks, ning jätta asi sinnapaika – ma juba korra mängisin. Või leppida kokku uus mänguaeg (näiteks siin CASHFLOW sõbrad Eestis Facebooki grupis) ja korrata CASHFLOW mängimist seni kuni Sinu reaalsus muutub – iga mäng mõjutab Sind teadlikult, kuid ka alateadlikult – olukorrad korduvad mängus ja peagi hakkad neid võimalusi märkama ka reaalses elus. Autor Robert Kiyosaki soovitab mängida minimaalselt 10 korda, kuid isegi aastaid hiljem, isegi sadu mängukordi hiljem olen õppinud uut enda ja investeerimise kohta sellest CASHFLOW lauamängust.

See, mis võtab CASHFLOW lauamängus tund kuni poolteist, võtab reaalses elus 5 ja enam aastat sihikindlat tegutsemist. Kuid tulemuseks on VABADUS, finantsvabadus ehk olukord kus Sinu investeeringud toovad sisse piisavalt palju, et saad soovi korral loobuda palgatööst ja viia ellu oma unistusi.

Ehk siis, kuidas CASHFLOW ikkagi on seotud kriisiga?

Kriis loob võimalusi, kuid Sina saad neid võimalusi kasutada ainult siis kui Sul on ettevalmistus – vaimne valmisolek võimalusi tähele panna ja finantsolukord, mis võimaldab Sul pühendada aega võimaluse realiseerimisele. Vaimset valmisolekut tekitab CASHFLOW mängimine ning mängust õpitu pärisellu viimine valmistab Sind ette finantsiliselt.

Paned tähele konteksti? Ma ei räägi sellest, et Sa peaksid võimaluste kasutamiseks ise omama piisavalt raha. Ei! See pole vajalik – Sa pead oskama võimalusi tähele panna ning oskama neid arusaadavalt esitleda neile, kellel on vaba raha. Raha on piiramatus koguses ja keskpangad hoolitsevad selle eest, et seda pidevalt juurde tuleks – puudus on inimestest, kes oskaks rahaga midagi teha. “Midagi teha” all mõtlen raha tööle panemise oskust. Oskus tekitada rahaga veelgi enam raha – ja seda õpetab CASHFLOW lauamäng.

Seega, mida ma ka Anu Välbale saates ütlesin, on see, et palju rohkem minu ajast läheb kriisiks valmistumisele selles mõttes, et ma valmistan end vaimselt ette võimalusi kasutama ning loon endale finantsvõimekust kulutada aega võimaluste kasutamisele. Parim treeningvahend selleks on CASHFLOW lauamäng ja pealegi on see eestikeelsena kättesaadav kuna otsustasin 2010 võtta finantsriski ja lasin selle Eesti keelseks teha (litsentsi alusel).

“Kõik on väljamõeldav” aitab isiklikust kriisist väljuda

Nr 1 tunne, mida sellest raamatust saab, on tunne, et tõesti kõik ongi välja mõeldav. Ja seda tunnet on kriisi ajal vaja. Sellest on igapäevaselt kasu, kuid kriisi olukorras on see eriti tähtis meeles pidada.

Saates tõin kriisi näiteks selle, et pankrot on juriidiline sündmus ja need, kes pead liiva alla ei peida, saavad uuesti alustada. Need kes reaalsuse eest põgenevad, ei pääse aga enam kunagi krediidile ligi.

Alates lk 66 raamatus “Kõik on väljamõeldav” (link) läheb asi selliseks, et endal on veits nõme nii rumal olla… Marie Forleo sunnib mind peeglisse vaatama ja avab tagamaid, miks “meie aju kipub tugevdama seda, mida me juba usume (kinnituskalduvus)” – seetõttu me ei usu seda, kui kuuleme midagi uut, vaid olemasolevad uskumused segavad või isegi filtreerivad uue info välja enne kui see meieni jõuab.

Me ei usu seda, kui kuuleme midagi uut, vaid olemasolevad uskumused segavad või isegi filtreerivad uue info välja enne kui see meieni jõuab?

Kordan seda mõtet suurelt, sest enamik inimesi ei usu, et mingi kriis võiks tulla. Ja loodab, et küll saab kuidagi hakkama, kuid praegu ignoreerin seda teemat. Selle asemel, et taustal soetada paar kriisitoidu kasti, tunda huvi enda rahaasjade edendamise vastu õppides CASHFLOWst ja kulutada aega enda vaimse paindlikuse suurendamiseks lugedes raamatuid, mis võimaldavad elus kõikvõimalike olukordadega hakkama saada, lihtsalt vajutame teleka kinni. Jätame uudised lugemata, keerame kanali YouTube kassivideote peale ja . . .

Ja asi läheb hullemaks, paar lehte hiljem raamatus “Kõik on väljamõeldav” kinnitab Marie Forleo, et “kõik uskumused on valik ja valikuid saab muuta” – no aitab, enam ei saa end välja ka vabandada. Kui olen teinud halva valiku, pean tegema uue. Jep, sain sõnumist aru, korrigeerisin end. Vaid rumal hoiaks halvast valikust kinni, peale seda kui sellest teadlikuks saab.

Jagan Sinuga veel ühte mõtet “Kõik on väljamõeldav” raamatust ja seejärel võid edasi lugeda Aiki Arro pikemat kirjutist 3 olulist mõtteviisi, mis eristavad edukaid ülejäänutest.

Lk 81 – 83 on raamatus sõnamäng. Valus sõnamäng, kuid aus värk. Peab nõustuma, et nii on. Seal on soovitus asendada “ei saa” ausama versiooniga “ei taha”. “Ei saa” muudab Sind ohvriks ja “ei taha” annab Sulle enesekindlust juurde ning paneb Sind enda elu juhtpositsioonile.

Proovime:
Ma ei saa lugeda “Kõik on väljamõeldav” raamatut, sest ma ei saa seda endale lubada – mul pole aega ega raha.

Sõnastame ümber:
Ma ei taha lugeda “Kõik on väljamõeldav” raamatut, sest ma ei taha seda endale lubada.

OK, kui see on Sinu otsus, siis see on Sinu õigus.

Sa saad tellida tasuta raamatu alguse täites selle vormi:
[inf_infusionsoft_inline optin_id=”optin_3″]

Ja kõige soodsama hinnaga tellimisvõimaluse leiad siit 🙂

Sa oled 100% vastutav oma elu eest.

Heaks kriisiks valmistumist.

Kes on Peeter Pärtel?

Alustasin kinnisvarasse investeerimist 2004 aastal peale innustuse saamist CASHFLOW lauamängust. Kuna siiski veidi kahtlesin selles Ameerika värgis, siis tundus mõistlik Kiyosaki soovitus: “Otsi kõigepealt koolitus kus kinnisvarasse investeerimise kohta õppida!” Ma ei leidnud ühtegi – ainus mille leidsin ja ka läbisin oli koolitus kinnisvara maakleritele.

Sinul on täna oluliselt lihtsam kui liitud minu läbiviidava tasuta kinnisvarakoolitusega “Kuidas saavutada finantsvabadus kinnisvaraga Eestis” videokoolitus siin või tellid endale strateegiakogumiku “30 võimalust kuidas Eestis kinnisvaraga rikkaks saada” siin.

Tegin oma esimese kinnisvaratehingu 2004 sügisel – 2-toaline korter Tallinnas Sikupilli asumis. Mul ei olnud endal raha, kuid soov alustada oli tugevam ja ma leidsin võimaluse. Mäletad, “Kõik on väljamõeldav”!

Lähedased hirmutasid mind ostmise ajal (nagunii saad petta), üürile andmise ajal (nagunii lõhuvad ära) ja 3-aastat hiljem ka müümisel (nagunii kasvavad hinnad veel). Nad eksisid, kuid ma tean tänu sellele kui raske on endale kindlaks jääda kui Sinu pere liikmed, sõbrad ja lähisugulased ei toeta Sind. Sarnaselt mõtlevad inimesed aitavad hoida mõtted selged ning olla kursis värskeimate muudatustega kinnisvarasse investeerimisel.

Kiiresti edasi liikudes… 2007 müüsin korteri ja sain ligi 25 000 eurot enda taskusse. Olles alles tudeng kulus see raha kiiresti ja viimase osa kaotasin halva investeerimisotsuse tulemusena.

Teistkordselt alustasin 2010 aastal. Esimene korteri ost läks lihtsamalt kuna teadsin mida teeme ja korter oli 2007 müüdud korteri kõrval majas, kuid poole odavam. Teise korteri ostmiseks samal aastal tuli kasutada loovamat lähenemist. Kuna see töötas, siis viis kuud hiljem 2011 aasta alguses saime aga osta ka juba kolmanda korteri. Sealt omakorda viis kuud ja neljas korter.

2020 aasta jaanuari seisuga kuulub mulle 14 üürituba ja 2 kahetoalist korterit, mis on põhiosaks minu kinnisvaraportfellist. Edasine plaan on jõuda kortermajadeni.